Intervjuu | Puhtad maitsed ja kvaliteetne tooraine ehk kuidas Amps on eestlaste südameid võlunud juba 22 aastat

Andrus Irdoja on Ampsu üks omanikest, kes on olnud Ampsu juures selle algusest saadik. Andrus on heasüdamlik ja töötajate sõnul tore ülemus, kelle juures on hea töötada. Istusime jaanuari alguses Andrusega laua taha Järve Ampsus, et rääkida Ampsu tekkeloost ja sellest, kuidas Andrusele endale süüa meeldib teha ning miks Ampsus tore töötada on.

Tere, Andrus. Räägi, kuidas ja miks Amps sündis?

Toitlustusäriga alustasime me 90-ndatel neljaliikmelise pundina üldsegi Buldogi pubis Nõmmel, ja tänaseks on meid järgi vaid kaks – Andrus ja Meelis. Ma arvan, et see on toitlustusvaldkonnas harukordne või lausa rekord, et meie kaks oleme koos äri ajanud pea 27 aastat. Seda tänu sellele ilmselt, et meie iseloomud sobivad ja koostöö sujub hästi.

Ampsule hakkasime nime valima 2000. aastal ja see tuli millegi pärast väga raskelt. Mäletan seda, et nimi „Amps“ oli valikus viimaste seas ja sai kõvasti kriitikat, kuid ometi lõpuks me selle juurde jäime. Esimese Ampsu avasime Järve keskuses ja alguses oli muidugi tükk tööd, et inimesed meie söögikoha ära tunneksid, kuid täna tundub, et pole ühtegi eestlast, kes ei teaks brändi Amps.

Olen nõus, et Amps kohvikuid teab iga eestlane. Aga kuidas tekkis sul huvi toitlustusvaldkonna vastu?

1995. aastal uuris üks sõber minult, et Nõmmele katlamajja oleks vaja söögikohta. Mina töötasin sel ajal üldsegi laeva peal baarmenina, aga kuna ka seal oli ju töö keskkond seotud tihedalt köögiga, siis nii saigi täitsa tühja koha pealt alustatud toitlustuseäriga.

Konkurentsi oli tol ajal toitlustuses vähe ja seepärast oli Buldogi pubi esimene päev väga metsik – rahvast oli avamispäeval nagu murdu nii, et uksest ei mahtunud enam sisse. Sel ajal tohtis ju ka veel siseruumides suitsetada, nii et võite ette kujutada seda 90-ndate melu.
2005. aastal müüsin aga oma osaluse Buldogi pubis maha ja täna tegelen aktiivselt vaid Amps kohvikute ja Amps Cateringiga.

Kas te kokkate perega palju kodus või sööte pigem väljas?

Jah, alati ikka ise kodus ja enamjaolt teeb süüa mu naine. Suvel olen grillmeister mina või vahel harva teen pliidil enda lemmikut risottot. Ma pole mitte ühtegi korda elus toitu koju tellinud, ma isegi ei tea, kuidas seda tehakse.

Toitumine on minu jaoks üleüldiselt väga olulisel kohal elus ja on oluline, et toit oleks kvaliteetne ja tervislik. Kahjuks näen, et paljud inimesed nendele aspektidele tähelepanu ei pööra.
Hästi toitumise juurde käib kindlasti ka sportimine – rattasõit, suusatamine, jooksmine ning igal hommikul koeraga jalutamine. Nii ei pea ma lugema igat grammi või kalorit ja saan toituda mõnuga!

Mis on sinu arust Ampsu läbi aegade parim soolane toit?

Eks meie menüü vahetub ju ajas meeletult palju. Aga mina eelistan enim kas kalafileed või loomasisefileed. Lisaks soovitan kindla peale veel meie böff a la tartar’i, mis on alati kindla peale minek, sest teeme seda alati värskelt ja kvaliteetsest veiselihast.

Aga Ampsu läbi aegade parim magus toit?

Kohe tuleb meelde meie tagurpidi õunakook jäätisega, mis on tehtud prantsuse retsepti järgi. Kunagi oli meil menüüs ka väga maitsev Mille feuille, mis on samuti prantsuse köögist pärit kihiline kook kreemiga.

Andrus, ma kuulen läbi su jutu, et sulle meeldib väga prantsuse köök. Miks see nii on?

Jah, sest ma hindan puhtaid maitseid.
Lisaks meenub mulle üks oluline komponent, mis tihti toidu juurest ära unustatakse – see on kaste. Väga tihti tegelikult inimesed ei oskagi teha head kastet, sest hea kastme valmistamine nõuab vaeva.

Käisin kunagi Prantsusmaal Nice-s ühe Michelini tärniga koka koolis ja seal valmistasime menüü osana toidule ka kastme. Alustasime kastme tegemist hommikul ja valmis sai see alles õhtuks, samal ajal saime muu „tilu-lilu“ tehtud. Nii et vääriline kaste võttis kogu muust toidust kõige kauem aega!

Mmm… nii põnev lugu! Jaga mõnda toredat seika ka Ampsust, mida kõik ei pruugi teada.

Esmalt jagaksin seda, et Amps Catering tegutseb juba aastast 2005  ja seda ilmselt paljud meie tavakliendid ei teagi. Pakume cateringi pulmas, firmapidudel, galaõhtutel, sünnipäevadel, ettevõtete suvepäevadel ja teistel olulistel tähtpäevadel.

Aga tore lugu on võib-olla see, et kunagi ammu oli meil üheks päevaks tööl Arnold Oksmaa, kes oli  Järve Ampsu bistroos klientidele toitu jagamas. Oi, siis sai nalja, aga ütleks, et siin oli tegemist ikkagi natuke üle võlli turundusega.

Enamik kollektiivist on teil köögis töötanud pea 20 aastat. Mis neid siin hoiab?

Eks ikka osad inimesed on vahetunud ka, aga suurem osa on tõepoolest pikalt püsima jäänud. Ega mina ei saa 100% öelda, mis selle põhjuseks on, aga võin ju pakkuda, et üleüldiselt kokkuhoidev töökollektiiv, tähtpäevade tähistamised, jõuluüritused, suvepäevad ja muu hoiab meid koos. Tagaruumist leiab laualt pidevalt mõne kommikarbi, isetehtud koogi või kringli. Lisaks on välja kujunenud, kes toob jõulude ajal sülti, kes sügisel õunu jne. Oleme väga hoolivad ja lahked üksteise suhtes.

Kuna Andrus on tagasihoidlik enda kiitmisel, siis küsime viimase küsimuse Ampsu juhatajalt Katrinilt. Katrin, ütle miks sulle meeldib Andrusega koos töötada?

Ma tunnen Andrust juba ligi 13 aastat ja usun, et me oleme hea tiim. Mul on tugev kael, mis koostöös Andruse ideedest pulbitseva peaga on Adeloone OÜ-d sihikindlalt ja edasipüüdlikult aina paremaks  vorminud.
Andrus on kirglik inimene ja mõistev juht. Alati avatud uutele põnevatele ideedele. Ta ei puhka kunagi, ei anna alla ja näeb alati võimalusi, mitte takistusi. Lisaks jumaldab ta sporti ja on aastaid mitmeid Eesti sportlasi aidanud. Tal on oskus ümbritseda ennast inimestega, kellel on samad väärtused ja eesmärgid. Andrusel on suur süda ja ma hindan teda väga kõrgelt ja julgen teda kindlalt  nimetada üheks enda parimaks sõbraks.