Intervjuu | Ampsu teeninduse võluvõti on sõbralikud ja vastutulelikud teenindajad

Urmas Karlson (hüüdnimega Karla-toim) on Eesti Jalgratturite Liidu peasekretär, kes on omal ajal tulnud korduvalt treki- ja maanteesõidus Eesti NSV meistriks. Tegemist on sportliku ja tagasihoidliku mehega, kes muudab intervjuu läbiviimise enda muheda olekuga lõbusaks.

Karlaga räägime Ampsust seepärast, et kui ta jalgratta tiirule läheb, siis võimalusel paneb ta selga Ampsu logodega kaunistatud spordiriided. Uurisime, miks ta seda teeb ja mis hoiab teda rattaspordi juures.

Tere, Urmas. Räägi esmalt endast, kes sa oled?

Ma olen Urmas ja töötan täna Eesti Jalgratturite Liidus.
Rattaspordiga olen seotud juba 13. eluaastast ja elu on niimoodi kulgenud, et Nõukogude Liidu ajal tegin jalgrattasporti tipptasemel, siis olin vahepeal ka treki koondise peatreener ning peale 90ndaid, täpsemalt 95. aastal asusin tööle Jalgratturite Liidu peasekretärina.

Armastus rattasõidu vastu tekkis mul saatuse tahtel – sõbrad läksid rattatrenni ja läksin nendega lihtsalt kaasa ning sinna ma jäingi. Algul käisin eelkõige sportimas ikkagi seltskonna pärast, kõrged ambitsioonid ja tipptaseme siht tekkis pisut hiljem.
Täna olen ma pigem harrastussportlane, aga aegajalt, kui sõpruskond otsustab kuskile võistlema minna, siis ma ära ka ei ütle.

Sain aru, et oled Eesti Jalgratturite Liidu peasekretär. Mida see amet endast kujutab?

Lihtsalt öeldes on see rattaspordi, nii tipp- kui harrastustegijate, tegevuse koordineerimine ja kooskõlastamine. Logistika ja võrgustiku kooshoidmine ja õigesti suunamine.
Jalgrattaliit on loodud erinevate jalgratta klubide poolt ja kogu liikmeskond vajab teatud koordineerimist, et kõik asjadest ühtemoodi aru saaksid ja et tekkinud probleemid saaksid õigeaegselt lahendatud. Kuna suures osas on Liidu liikmeskonnas tegemist ikkagi võistlussportlastega, siis oluline on ka võistluskalendri paika sättimine ja võistlustulemustega majandamine.

Põhjus, miks sinuga intervjuud tahtsime teha peitub aga selles, et sind on nähtud Ampsu logodega kaetud spordiriietes rattaga sõitmas. Mis paneb sind Ampsu logoga jalgrattariideid kandma?

Amps on ju ka jalgrattaklubi nimi, mis on ametlikult registreeritud Eesti Jalgratturite Liidu liikmena. Mina küll ei olnud algselt klubi loomise juures, vaid ühinesin liikmeskonnaga sobivate maailmavaadete ja sarnase elustiili mõjutusel hiljem. Mul on väga hea meel, et mind omaks võeti.
Spordiklubisse kuulumise valiku puhul on alati oluline kogukond, kellega sa kambas koos tahad olla, sporti teha ja ka vaba aega veeta. Korraliku spordiklubi juurde kuulub ka ühtne treening ja võistlusvorm. Riietuse järgi tunneme sporti tehes üksteist kaugelt ära ja teame koheselt, et tegemist on oma inimesega.

Kui minna rattaspordi juurte juurde, siis tegelikult kõikidel jalgrattatiimidel ehk klubidel on omad riided, sellel on praktiline vajadus, et üksteist ära tunda just võistlustel. Aga, et ma just Ampsu logoga riideid kannan on taaskord üks hea juhuste kokkusattumiste jada, alates hetkest kui ma kunagi nooruses rattaspordiga tegelema hakkasin. Määrav on ka tõsiasi, et Andrus (Ampsu tegevjuht-toim) ise on ju ka suur rattahuviline, kes noorest peast nagu minagi alustas kuskil 12-13 aastaselt rattaspordiga ja kuulus omal ajal ka maanteesõidu koondisesse ja on palju panustanud rattaspordi arengusse.

Lisaks on väga oluline osa sportlaste elust toit, sest mida rohkem energiat kulutad, seda rohkem vajab keha ka toitu ja loomulikult on oluline, et tegu oleks kvaliteetse toiduga.
Andrus teab sportlase hingeelu väga hästi ja ta on oma kohvikute menüüd vastavalt seadnud.

Mis sa arvad, kas Amps kohvikutes pakutav menüü toetab sinu rattasõitu ja üldist tervist?

Kui tervise ja toidumenüü poolelt rääkida, siis kindlasti toetab, sest Andrus teab täpselt, mis on sportlasele hea ja mis mitte, ning milline peab olema süsivesiku ja valgu vahekord toidus.

Aga teine pool on see, et Amps on rattasporti üleüldse alati suurelt toetanud.
Rääkimata klubi üleval hoidmisest ja sellest, et Amps Catering on pannud õla alla ja osalenud mitmetel rahvusvahelistel (üleriigilistel) võistlustel toitlustusteenusega, et nii kohtunikud, osalejad ja ka muud külalised saaksid keha kinnitada, sest võistlused on ju pikad.

Saan aru, et rattasport ja hea toit käivad käsikäes. Miks sa soovitad kellelgi rattaspordiga tegeleda ja mis on sinu lemmik rattaring Tallinnas?

Ratta peal tunneb inimene teatud mõttes vabadust ja see on väga hea meetod tava päeva rutiinist välja tulemiseks. Kui võrrelda rattasõitu näiteks jooksuga, siis rattaga läbitakse tunni ajaga palju rohkem maid ja seega ka oluliselt rohkem visuaalseid emotsioone. Teiselt poolt on see võimalus olla iseendaga, kuigi olen täheldanud, et lõbusam on sõita ikkagi seltskonnaga, sest siis saab tasakaaluks ka juttu ajada.

Kui oled alustaja ja otsid kogukonda, kellega koos sõita, siis Jalgratta Liidu kodulehelt leiab kõikide klubide info ja kontaktid, et kambaga liituda. Koos on kohati ka turvalisem sõita, sest suurem hulk rattureid teel on autojuhtidele paremini nähtavad ja tõstab seega nende tähelepanu ja muudab ettevaatlikumaks.

Tallinna ümbruses olen ma ise harjunud Nõmme kandis tiirutama. Arvan, et täna on sõidutingimused ikkagi väga head. Tallinnast väljas on palju pisikesi teid asfalteeritud ja seal liiklust praktiliselt polegi. Soovitan veel Pärnu, Hageri, Kohila kanti pikemaks sõiduks Tallinnast.

Tipptasemel sport ei ole kunagi lihtne ja kui seda mitte teadlikult teha, võib see mõjuda ka üldisele tervisele. Kas sa oled kunagi kogenud väljakutseid seoses tervisliku toitumise ja aktiivse elustiili tasakaalustamisega? Kuidas oled neid ületanud?

Kui vaadata minu liikumisharjumusi, mis on olnud sarnane tegelikult juba üle 50-aasta, siis selle aja jooksul on mul välja kujunenud arusaam sellest, mis on mulle hea ja mis halb. Ma tunnetan juba alateadlikult, mis toit on mulle õige.
Iga inimene on väga individuaalne ehk see mis ühele sobib, ei pruugi teisele sobida. Sobivalt toitumine ongi selline otsimiste ja leidmiste tee.
Nii nagu inimene on muutumises, nii peaks ka toit tegelikult olema. Toit, mida ma sõin 20ndates, ei ole näiteks 50ndates alati minu esmane valik. Üldiselt söön ma kõige pealt silmadega, siis maitsen ja vaatan kas sobib ja mis emotsioon tekib.

Kui rääkida veel meie ratturite seltskonnast, siis mulle ei meenu, et keegi meist oleks kunagi Ampsu söögi üle nurisenud – vastupidi, kõik on alati väga rahul.

Kui juba taas Ampsu peale jutt läks, siis millised road meie menüüst on sinu lemmikud?

Minu meelest on lihatooted erineva salatist garneeringuga väga head. Meie seltskonna lemmikud on pardifilee ja kalatooted. Pärnu mnt kohvikust ei saa mainimata jätta sealseid saiakesi, mis on VÄGA maitsvad!
Paljud meist teevad lisaks füüsilisele spordile ka vaimset tööd ja ajule on süsivesikut vaja, nii et ei saa öelda, et magus on alati kahjulik.

Hästi, nüüd teame, et oled Ampsu fänn ja kannad meie logoga riideid sportides uhkusega – aitäh sulle ja teie grupile selle eest! Räägi lõpetuseks oma kõige meeldejäävamast hetkest Amps kohvikus või cateringi üritusel.

Seda ei ole nüüd küll raske öelda! Ma ei tookski siin ühtegi konkreetset hetke eraldi välja, sest üldjuhul on nii, et kui ma Ampsus käin, siis ma ei käi siin üksi. Me lepime kambaga kokku, et tuleme nüüd kogu seltskonnaga ja see annabki fooni kokkusaamisele ehk siis esiteks teevad koosolemise meeldejäävaks inimesed.

Lisaks meie kogukonnale on olulised ka Ampsu töötajad ja teenindajad, kes siin on, sest nad on väga sõbralikud ja vastutulelikud, mis on üks Ampsu võluvõti teeninduse poolelt. Kusjuures, me teame ju enamikke teenindajaid isegi nimepidi, sest nad on Ampsus nii palju aastaid töötanud, nii et tunne on nagu sööks omas kodus.

Inimene tahab alati kuskile kuuluda, sest ta on karjaloom. Kui sa kuskile kuulud, siis saad sa piisavalt tähelepanu ja oled ka õnnelikum. Nii et kui midagi on hästi, siis see koosneb mitmest erinevast detailist, mis kokku teevad ühe suure toreda terviku.